Uudised

Rohkem pilte

Kakskümmend aastat metsamasinaõpet Eestis
 

Oktoobrikuu kümnendal päeval ennustati Luua Metsanduskoolis tulevikku. Mitte kohvipaksu, vaid asjatundjate abiga. Nimelt alustas kakskümmend aastat tagasi kooliteed kaheksa tulevast metsa väljaveotraktori ehk forvarderi juhti. Kahekümne aastaga on neid koolist läbi käinud sadu. Nüüd ongi käes õige hetk küsida – millist metsamasinajuhti vajab Eesti kümne aasta pärast?

 

Ennustama olid kutsutud mitmed metsamasinatega lähedalt kokku puutuvad inimesed. Sissejuhatuseks aga vaatasid minevikku Luua Metsanduskooli esindajad – direktor Haana Zuba-Reinsalu ja metsaülem Peep Arold.

Metsaülem Peep Arold meenutas, et esimesed metsamasinad jõudsid Luua metsanduskooli tegelikult juba 1993. aastal, kui sõbrad Soomest käisid neid siin tutvustamas. Teisel ringil olid Soome masinad kaks aastat hiljem, kui üks masin jäi ka Luuale ning töötas kaks aastat kooli metsades.

„1999. aastal muutus kooli nimi Luua Metsanduskooliks. Samuti hakati koostama uut õppekava, sest harvesterid ja forvarderid olid selleks ajaks juba Eesti metsadesse jõudnud. Tööturg hakkas nõudma koolitatud juhte. Esimesed masinamehed olid küll üheksakümnendate algul õppinud Soome koolides, kuid neist jäi väheks. Asi oli selge – ka Eesti vajas metsamasinaõpet.

Õpet alustades oli põhiküsimus selles, et kuidas ja millega õpetada. Ehk siis kiiresti oli vaja õppekava ja masinaid. Samuti tuli lahendada õpetajate küsimus (ehk kellega õpetada), sest spetsiaalselt koolitatud metsamasina instruktoreid pole mitte kusagilt võtta, ükski kool neid ju ette ei valmista. Kuidagi aga saime lahendada kõik need probleemid.

Õpet alustades oli lähenemine ehk liiga masinakeskne, kuid mõne aja pärast tuli arusaam, et õpe peab olema metsakeskne. Ja nii me teemegi – õppe keskne osa on metsakasvatus. Sest tegelikult ju vahet pole, mis tööriista kasutatakse, kogu asja keskmes on ikkagi mets.

Meie unistus tulevikust on lihtne – et meil oleksid motiveeritud õpilased, parimad õpetajad, uuenenud õppekeskkond ja alati kaasaegseim tehnika,“ rääkis Arold.

Minevikku vaatamise lõpetuseks ka mõned arvud. Kahekümne aastaga on Luua metsanduskoolis metsamasinate eriala tasemeõppe lõpetanud ligi 330 juhti, täiendõppes on neid käinud vähemalt kaks korda rohkem. Tasemeõppe lõpetajate hulgas on senini olnud üks naine, sel aastal aga alustas õpinguid veel kaks naist.

Milline võiks olla siis aga metsamasinajuhtide tulevik? Kui on selge, et masinaoperaator on ja jääb, siis milline ta olema peaks? Missugused oskused tal peaksid olema? Ja töötingimused? Mitmed uuringud näitavad, et tänapäeva töötaja on üha vähem nõus tegema tuima ja üksluist tööd. OÜ Valga Puu esindaja Andres Olesk pakkus välja ühe võimaliku lahendusvariandi.

„Tulevikus oleks vaja muuta metsamasinate õpet nii, et lõpetajad oleksid laiema profiiliga metsamasinate juhid,“ rääkis Olesk. „Mitte vaid harvesteri või forvarderi operaatorid, vaid just nimelt metsamasinate juhid. Et saaksid hakkama nii harvesteri kui forvarderi, samuti näiteks maapinna ettevalmistuse masinatega, ehk ka ekskavaatoritega. Nii oleks meeste töö ka vaheldusrikkam, aga vaheldust otsivad praegu väga paljud noored.“

Mitmekülgne töö vajab aga ka mitmekülgseid oskusi ja mitte ainult masina juhtimiseks. Need sõnastas väikeettevõtja, ka ise masinamees Oliver Paiba. „Harvesterijuht peab oskama väga palju mitmeid asju – nii kettsaega töötada kui väljavedajaga töötada. Samuti peab ta tundma metsakasvatust. Nii saab ta aru teistest töölõikudest ning lõpptulemusena on kogu töö efektiivsem.“

Riigimetsa esindaja Rainer Laigu lisas arutellu metsa laiemalt. „Tulevane masinajuht peab koolist saama ka teadmised sellest, mis saab sellest puidust edasi, mis ta on üles töötanud. Masinajuht peab aru saama ka sellest, et tema langetatud puu on kasvanud ligi sada aastat. Vaid nii tekib masinamehel hädavajalik aukartus metsa ees,“ sõnas ta.

Kas kool aga saab hakkama kõigi nende ootustega? Ilmselt, sest saavutatuga polda Luua Metsanduskoolis kunagi rahul. Ikka on vaja edasi pürgida ja saada paremaks. Nii on ka metsamasinaõpe pidevas arengus, koostööd tehakse nii välismaiste partnerite kui kodumaiste tööandjatega. Nagu tõdes Andres Oleks: „Luua kooli edu seisneb paljuski selles, et kool teeb pidevalt koostööd ettevõtetega ja arvestab tööturu vajadustega. Nii tagab kool kogu aeg, et lõpetajad on sellised, nagu tööturg vajab!“