Uudised

Praktikaseminaril jagati väärtuslikke kogemusi ja tunnustati parimaid praktikante

Täna toimus Luua Metsanduskoolis traditsiooniline praktikaseminar, kus jagati innustavaid õpilaste ja ettevõtjate kogemuslugusid, kuid anti ka suuniseid neile, kel praktikale minek järgmisel aastal ees seisab. Koolijuht Haana Zuba-Reinsalu sõnas, et praktika on sild teadmiste ja oskuste vahel: "Just praktiliste oskuste omandamine ja nende pidev täiustamine on kutseõppes suure osakaaluga, sest peaaegu pool õpingutest on praktiline ja erialaste oskuste treenimisele suunatud."

Praktikakoha otsimisega ei ole vara alustada juba suvepuhkuse ajal. Oma praktikale mineku ajakava leiab iga õpilane oma tunniplaanist - see on erinevatel erialadel ja kursustel erinev. Kindlasti räägitakse see üle ka sügisel õppeaasta alguses. Praktikakoha otsib igaüks ise, kui aga ei õnnestu, saab pöörduda oma praktikajuhendaja poole, kes abistavad kontaktide leidmisel. 

Praktikajuhendajad Sille Ardel ja Alvar Käen sõnasid, et praktika on sooritatud, kui praktikapäevikut täietakse pidevalt, lõpus on kokku kirjutatud praktikaaruanne, täidetud tagasiside ning viimaks läbitud ka 360-kraadi praktikavestlus, kus saavad kõik pooled praktikale tagasisidet anda. 

Praktikavestlustel osalenud õpetaja Veiko Belials pani südamele, et praktika eel tasub endale konkreetsed ootused seada: "Mõelge läbi ja pange oma eesmärgid kirja. Praktilist kogemust saate nagunii, aga mida detailsemalt kirja panete, seda tõenäolisemalt seda ettevõttes viibides saate. Oluline on juhendajatele ka teada anda, kui te ei saa mingil põhjusel tulla või kui ka praktika käigus midagi juhtub. Nagu töölgi - oma soovidest, takistustest ja muredest tuleb anda julgelt teada, sest kiire teavitus võimaldab probleeme kiiresti lahendada ning jätab teist usaldusväärse mulje." 

Kõige esimesed praktilised kogemused saadakse Luua Metsanduskooli instruktorite või õpetaja juhendamisel kooli metskonnas. Metsaülem Peep Arold selgitas: "Püüdke metskonnas viibides seostada kõike, mida räägitakse, oma seniste koolipingis saadud teadmiste ja varasemate kogemustega. Kooli praktiliste tööde käigus on igale õppijale tagatud transport, toitlustus, turvavarustus ja töövahendid. Ka puugivaktsiin ning õnnetus- ja vastutuskindlustus on kõigile õpilastele kooli poolt, et meie metsades oleks turvaline ja ohutu." Metsaülema sõnul oodatakse praktikandilt huvi oma eriala vastu, oma tegevuste osas aktiivsust, julgust ja initsiatiivi ning ka füüsiline võimekust näiteks saega töötamiseks. "Väga oluline on metsas järgida ohutuse nõudeid, selleks olge alati mõttega kohal ning tehke seda tööd, mida on vaja - telefon võib oodata. Oluline on järgida ka keskkonnanõudeid, et olla teadlik sellest, mida sa teed ning kus sa seda teed," selgitas Peep Arold. 

Tasu õpilastele kooli metskonnas läbitud praktikal ei maksta. Ettevõttepraktikal võib tasu maksta, aga ei pea - see sõltub nii ettevõttest kui ka praktikandi töövõimest. Eesmärk on ennekõike kogemuste korjamine - ühe puu langetamine ei taga vilumust ja harjumust tööks, tööharjumust ja tööoskust tuleb pikalt treenida ning selleks pakub kooli metskond ideaalseid tingimusi - lisaks saad seal veel julgelt kasutada juhendaja tuge, kui mõnel teemal veel vastuseid vajad.
 

Eri vaatenurkade kogemuslood 

Ka tööandjad olid tulnud oma kogemust jagama. Näiteks Palamuse metsaseltsi juht Ain Malm pani noortele südamele, et praktikandil võiks metsa tulles olla juba käes juhiload, sest see annab vabadust liikuda erinevate objektide vahel ning olla ka ajas paindlik. Ta andis noortele kaasa ka väärtusliku sõnumi: Ära karda küsida - ka siis, kui juba tead, sest hea on saada ka mõni uus vaatenurk või lisateadmine. Vaido Kalm Picea grupist täiendas lisaks, et oluline on see, et küsite praktikal olles võimalikult palju, sest ettevõttepoolne praktikajuhendaja tegeleb noortega oma põhitöö kõrvalt ning ei pruugi alati kõike ette näha või osata ise rääkida. Hea oleks, kui praktikantidel oleks oma sõiduauto kasutamise võimalus, sest ettevõtetes autod ootel ei seisa ning praktikandile autot anda ei ole. Vaido Kalm julgustas praktikal küsima ka võimalusi teisi metsatöid või masinaid proovida, et võimalikult palju töid läbi katsetada ning kogemusi saada.


Väärtuslikud olid juba praktikal käinud kaasõpilaste jagatud kogemused. Harvesterioperaator Ott tunnistas ausalt, et praktikal olemine võib alguses väga väsitav olla, sest kui oled 12 tundi öötööl olnud, ei oska arvestada oma energiaressursiga, et tuleb ka veel metsast välja jõuda ja masin korda teha. "Kindlasti ole julge küsima kütusekompensatsiooni või autot, sest muidu võib praktikal käimine väga kulukaks osutuda. Hooldus- ja remonditööde eel tee palju pilte - lahti on lihtne võtta, aga katsu sa masinat kokku panna! Kui oled pildi teinud, saad pärast pildi järgi kokku panna ja sellest võib palju abi olla". Ott andis kaasa ka tarkustera, et kõikidelt ettevõtte töötajatelt on palju õppida - tasub pingsalt kõrvalt vaadata, kuidas ja mida keegi teeb ning sellest õppida. Kõige tähtsam on jälgida oma töö kvaliteeti, see on olulisem kui kvantiteet - maht ja kiirus tuleb vilumusega hiljem nagunii.  

Sama mõtet rõhutas ka forvarderioperaatorina praktikal olnud Steven, et töö kvaliteet ning mulje sinust töömehena on kõige olulisem. Lisaks sõnas ta, et praktikakoha otsimisel tuleb olla ise aktiivne ja vajadusel võtta ettevõttega mitu korda kontakti, sest kõigil on alati kiire ja unustatakse teada anda. Steven jagas oma kogemust: "Otsustasin teha oma praktika kahes ettevõttes ning see oli hea otsus, sest sain mitu erinevat kogemust. Vanemate masinatega töötamisel on hea see, et saab rohkem remondikogemust - kui antakse väga uus masin, siis seda hooldavad töötajad ise ning see kogemus jääb praktikandil kesisemaks".  

Ragnar ja Endrik jagasid välispraktika kogemust, julgustades kõiki õpilasi oma praktikat välismaal sooritama, sest see annab uue võimaluse ning ka uue metsapildi. Näiteks pidi Ragnar tegema Soomes praktikal veebruarikuus tööd 30-kraadise külmaga, mis tähendas, et tööle minnes pidi ta esmalt akud laadima panema. Noormehed andsid kaasa ka soovituse: "Õppige enne ära veidi selle maa keelt, et oleks kohapeal lihtsam ning teid võetakse paremini vastu. Ja kui lähete lähiriiki, näiteks Soome, siis soovitaksin minna võimalusel oma autoga, sest saate rohkem ringi vaadata ja vaba aega sisustada ega sõltu bussigraafikutest." 


Praktikaseminari erinevate osapoolte arvamuste kokkuvõtteks saab öelda, et praktikant võiks alati kaaluda kahte aspekti - mida peab tegema ja mida on võimalik teha. Ammutage praktikalt võimalikult palju kogemusi ning näidake ka oma teadlikkust - avage enne metsaminekut nii metsateatised kui kaardid, et teada, mis raiet tegema lähete, mis kitsendused, piirangud või tingimused on ning kus on langi piirid. See, millise mulje te praktikal endast jätate, loob eeldused tulevaseks töökohaks. 

 

Tunnustasime parimaid praktikante ja praktikaettevõtteid


Parim harvesterioperaatori eriala praktikant on Ott Õun, kes paistis praktika jooksul silma kiire arengu ja kohusetundlikkusega, omandades uusi oskusi märkimisväärse kiirusega. Ta saavutas kõik praktika eesmärgid tänu tugevale teoreetilisele ettevalmistusele ja oskuslikule metsamasinate kasutamisele. Ott kohanes kiiresti töökeskkonna ja kollektiiviga, täites oma rolli professionaalselt ja vastutustundlikult. Ettevõte hindas kõrgelt tema töö kvaliteeti, mida peeti peaaegu võrdseks kogenud töötaja tasemega, ning tõstis esile heaperemehelikku ümberkäimist masinatega. Ott eristus teiste seast kiire õppijana, kelle arengupotentsiaal ja töötahe tegid temast silmapaistva praktikandi.

Parim forvarderioperaatori eriala praktikant on Steven Seire, kes jäi praktika jooksul meelde suure õpivõime ja tugeva erialase arenguga. Ta kohandus kiiresti uute tööülesannetega ning näitas initsiatiivi ja õppimisvalmidust. Ta saavutas kõik seatud praktikaeesmärgid, rakendas edukalt oma teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi metsamasinate käsitsemisel ja hooldamisel. Steven sulandus kiiresti meeskonda, täitis usaldatud ülesanded iseseisvalt ning käitus professionaalselt igas olukorras. Ettevõte jäi tema töösooritusega väga rahule ning tõi esile tema täpsuse, töötahte ja usaldusväärsuse. Steven eristus teistest praktikantidest oma sihikindluse, kiire kohanemisvõime ja pühendumisega.

Parimad metsuri eriala praktikandid on Anders Kesk ja Andris Kesk. Praktikaettevõtte esindaja sõnul on kool nende poiste näol tublid töötajad koolitanud. Praktikandid panustavad ning kõik tööd on korralikult tehtud kiiresti ja korralikult. Kaksikud vastasid ootustele, nende tugevateks külgedeks olid täpsus ja kiirus, koguni 92% võrreldes sama töö kogenud tegijaga. Nende tööga võib väga rahule jääda, erialased teadmised ja oskused on tugevad ning neile saab usaldada iseseisva töö. Koolipoolsed juhendajad kiitsid Lisaks praktika dokumentatsiooni, mis oli kogu aeg korras ning praktikapäevikut oli täidetud jooksvalt ja põhjalikult. Poisid said praktika jooksul tööle ja jätkavad töötamist samas ettevõttes.  

Parimad praktikaettevõtted on sel aastal Dimens Oü, Agropartner OÜ ning Kais Forest OÜ. Täname Luua Metsanduskooli poolt kõiki ettevõtteid, kes on valmis tuleviku metsandustegijate oskustele kaasa aitama ning suur tänu ettevõtetes töötavatele juhendajatele, kes meie õpilasi praktikate käigus on aidanud, õpetanud ning suunanud. Teie jagatud kogemused aitavad tulevastes metsades tööl hoida oskuslikke ja tarku valikuid tegevaid spetsialiste!